Külaliikumise Kodukant algatatud aasta küla valimised maakondades üle Eesti on täies hoos – sel nädalal selgus aasta küla Saaremaal ja Raplamaal, möödunud nädalal Viljandimaal. Raplamaa aasta küla 2018 on Hageri alevik, aasta küla kuulutati välja Raplamaa Külade Liidu 25. aastapäeva tänuüritusel. Saaremaa aasta külaks valiti Kõljala külade piirkond.  Kodukant Viljandimaa andis üle Viljandimaa aasta küla tiitli Holstre külade piirkonnale.

Kodukandi juhatuse liikme Krista Habakuke sõnul kandideerivad tiitlile möödunud aasta lõpul valitud ja selle aasta alguses valitavad aasta külad kõigist Eesti maakondadest. “1. märtsiks on kõik kandidaadid selgunud ja mais alustab aasta küla hindamiskomisjon oma ringsõitu,” selgitas ta.

Traditsiooniliselt on hindamiskomisjoni tööd juhtinud Riigikogu spiiker.  Kõigi kandidaatide  seast kuulutatakse 2019. juuli lõpus toimuval Eesti Külade Maapäeval välja Eestimaa aasta küla, aga juba varem, juunikuus, saab rahvas  oma lemmiku valida.  2019 on  Kodukandi suursündmuste aasta:  suvel  kogunevad külad suurele Eesti Külade Maapäevale, kus aasta küla ka pidulikult välja kuulutatakse.

Maakondadest on oma aasta küla juba teada veel Harjumaal ja Pärnumaal,  Järvamaal, Jõgevamaal, Põlvamaal, Tartumaal, Valgamaal ja Võrumaal.

Harjumaal valiti aasta külaks Suursoo küla Rae vallast. Pärnumaa aasta küla on Jõesuu küla Tori vallas.  Jõgevamaa aasta küla on Sadala külade piirkond,  Tartumaa aasta küla on Lohkva küla Luunja vallas.

Järvamaa aasta küla on Väätsa. Õigupoolest polegi tegu külaga, vaid alevikuga, kuid auhind läks neile ja ümbritsevatele küladele. Valgamaal viis tiitli Väärt Kodupaik 2018  endaga kaasa Vidrike kogukond Otepää vallast. Põlva ja Kanepi vallapiiriga poolitatud Karilatsi küla kuulutati aga Põlvamaa aasta külaks. Võrumaa aasta küla on mullu 635. sünnipäeva tähistanud Lüübnitsa.

“Tänavuse aasta küla valimise üheks märksõnaks on kahtlemata elujõulisus. Me otsime külasid, kus juhtmõtteks on koostöö nii külasiseselt kui ka teiste küladega, on paika seatud eesmärgid ja ühised tegevused,” kõneles Habakukk.  Tema sõnul  on oluline just külade tegevus pärast haldusreformi, mis senise harjunud olemise pea peale pööras. “Külad, kus muutusi võimalustena nähakse, ei pea kartma hääbumist või ääremaastumist ning jätkavad ka reformijärgselt hoogsat tegutsemist,” usub Habakukk.

2019. aastal Eestimaa aasta küla väljakuulutamisega tipnev algatus saab teoks kaheksandat korda. Eestimaa aasta küla valimised toimuvad üle aasta ning iga maakond esitab tiitlile oma aasta küla. 2017. aastal pälvis Eestimaa aasta küla tiitli Läsna-Loobu küla Lääne-Virumaal, küla oli toona ka ERR vahendatud rahvahääletusel rahva lemmik.​

Taust: 

 

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant on juriidiliste isikute ühendus, mis liidab Eestimaa maapiirkondade tasakaalustatud arengut taotlevad ja edendavad ning külaelu väärtustavad organisatsioonid. Liikumise eesmärgiks on kogukondliku tegevuse edendamine Eesti maapiirkondades, väärtustades ja arendades külaelu,  pärimuskultuuri ja vabatahtlikku tegevust.