Eestimaa saab tänavu taas aasta küla, rahvas valib ka oma lemmiku

Laupäeval toimunud Eesti Külaliikumise Kodukant üldkogul kuulutati välja Eestimaa aasta küla valimised. Kodukandi juhatuse liikme Krista Habakuke sõnul kandideerivad tiitlile möödunud aasta lõpul valitud ja selle aasta alguses valitavad aasta külad kõigist Eesti maakondadest. “1. märtsiks on kõik kandidaadid selgunud ja mais alustab aasta küla hindamiskomisjon oma ringsõitu,” selgitas ta.

Traditsiooniliselt on hindamiskomisjoni tööd juhtinud Riigikogu spiiker. Kõik aasta küla tiitlile kandideerivad külad peavad tegema end tutvustava video. Kõigi kandidaatide seast kuulutatakse 2019. juuli lõpus toimuval Eesti Külade Maapäeval välja Eestimaa aasta küla, aga juba varem, juunikuus, saab rahvas oma lemmiku valida. “Aasta küla on üks meie tänavusi tippsündmusi, sest 2019 on Kodukandi suursündmuste aasta: juba 26. jaanuaril tuleb kokku II külavanemate foorum, suvel kogunevad külad aga suurele Eesti Külade Maapäevale, kus aasta küla ka pidulikult välja kuulutatakse,” märkis Habakukk.

Maakondadest on oma aasta küla teada Harjumaal ja Pärnumaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Põlvamaal, Tartumaal, Valgamaal ja Võrumaal. Harjumaal valiti aasta külaks Suursoo küla Rae vallast. Pärnumaa aasta küla on Jõesuu küla Tori vallas. Jõgevamaa aasta küla on Sadala külade piirkond, Tartumaa aasta küla on Lohkva küla Luunja vallas.

Järvamaa aasta küla on Väätsa. Õigupoolest polegi tegu külaga, vaid alevikuga, kuid auhind läks neile ja ümbritsevatele küladele. Valgamaal viis tiitli Väärt Kodupaik 2018 endaga kaasa Vidrike kogukond Otepää vallast. Põlva ja Kanepi vallapiiriga poolitatud Karilatsi küla kuulutati aga Põlvamaa aasta külaks. Võrumaa aasta küla on mullu 635. sünnipäeva tähistanud Lüübnitsa.

“Tänavuse aasta küla valimise üheks märksõnaks on kahtlemata elujõulisus. Me otsime külasid, kus juhtmõtteks on koostöö nii külasiseselt kui ka teiste küladega, on paika seatud eesmärgid ja ühised tegevused,” kõneles Habakukk. Tema sõnul on oluline just külade tegevus pärast haldusreformi, mis senise harjunud olemise pea peale pööras. “Külad, kus muutusi võimalustena nähakse, ei pea kartma hääbumist või ääremaastumist ning jätkavad ka reformijärgselt hoogsat tegutsemist,” usub Habakukk.

2019. aastal Eestimaa aasta küla väljakuulutamisega tipnev algatus saab teoks kaheksandat korda. Eestimaa aasta küla valimised toimuvad üle aasta ning iga maakond esitab tiitlile oma aasta küla. 2017. aastal pälvis Eestimaa aasta küla tiitli Läsna-Loobu küla Lääne-Virumaal, küla oli toona ka ERR vahendatud rahvahääletusel rahva lemmik.

Taust:

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant on juriidiliste isikute ühendus, mis liidab Eestimaa maapiirkondade tasakaalustatud arengut taotlevad ja edendavad ning külaelu väärtustavad organisatsioonid. Liikumise eesmärgiks on kogukondliku tegevuse edendamine Eesti maapiirkondades, väärtustades ja arendades külaelu, pärimuskultuuri ja vabatahtlikku tegevust.