Hariduse ajalugu
Pika ja väärika ajalooga rahvaharidus on Raplamaa territooriumil arenenud lainetena. Esimesed teated rahvakoolidest pärinevad 17.sajandi lõpust, mil Märjamaal, Juurus ja Vigalas hakkasid Forseliuse seminaristid koolitaredes lapsi õpetama. 1694.aastal avati kool Alu mõisa alal.
Ürikutest on teada, et talupojad ei soovinud eriti oma lapsi kooli saata. Järgmine koolide asutamise laine saabus 18.sajandi viimasel kolmandikul, kui koole hakati rajama mõisakogukondadesse: Kärusse, Kohilasse, Valgusse, Järvakanti, Kuimetsa, Inglistele, Järlepasse ja mujale. Näiteks 1787.aastal olid koolid asutatud 10 Rapla kihelkonna mõisas. Varsti paljud koolid suleti, kuna lihtrahva harimine ei meeldinud mõisnikele.
19. sajandi algul töötas kogu Põhja- Eestis ainult 45 kooli. Õpetust jagasid rändõpetajad, kes käisid talust tallu. 1844.aastal avati Jädiveres Põhja-Eesti esimene koolmeistrite seminar, mis tegutsedes kakskümmend aastat. 1854.aastal avati tollase Märjamaa kihelkonna Tolli mõisa maadel Kuudal koolmeistrite seminar. Esimesel õpetajal Karl Kochil oli seminari avamisel ainult üks õpilane – Karl Kirscbaum. Kuu aega pärast avamist suudeti leida seminari siiski veel üheksa noormeest ja õppetegevus võis alata. Edukuselt parim õpilane – priimus istus esimeses pingis ja viimane pink oli kõige viletsamale õpilasele – ultimusele. 33 aasta jooksul valmistati Eestimaa Rüütelkonna Kuuda seminaris ette 16 lendu ehk 279 koolmeistrit. Koolmeistrite ettevalmistamine võimaldas taas hakata koole asutama ja valmistas ette esimest rahvuslikku ärkamisaega.
Sellest ajast ei ole katkenud kooliharidus Raplas, Kehtnas, Valtus(Kaereperes), Kaius, Kodilas, Vigalas ja mujalgi. Ametihariduse omandamise võimalused loodi Vigalasse põllutöökooli avamisega 1920.a. ja Kehtnasse 1925.a. kodumajanduskooli loomisega. 1935.aasta sügisel koliti apteeker Rudolf Veinbergi initsiatiivil Raplasse Paldiski Ühisreaalgümnaasium, mis alustas siin tegevust Harjumaa Progümnaasiumina. 1940.a. valminud uues ja moodsas hoones tegutsev gümnaasium saatis 1942.a. välja oma esimese lennu 13 lõpetajaga. 1988.aastal jagunes Rapla Keskkool kaheks kooliks: moodustati Rapla I Keskkool (hilisem Rapla Ühisgümnaasium, mis täna kannab nime Rapla Kesklinna Kool) ja 1988.aastal valminud koolihoones alustas tegevust Rapla II keskkool (hilisem Rapla Vesiroosi Gümnaasium, mis täna tegutseb nime all Rapla Vesiroosi Kool).
Aastal 2018. avati Raplas uus Rapla Gümnaasium.