Keset soid ja metsi
Raplamaa loodust iseloomustavad suured sooalad ja tihedad metsad. Metsad katavad ligi pool, sood ja soostunud alad aga umbes kolmandikku maakonnast.
Ometi ei saa kord sohu või metsa sattunud külaline täielikku ülevaadet siinse looduse mitmekesisusest. Sest kõrgrabas jalutajale jäävad nägemata madalsooalad, Loosalu rabas matkaja jääb ilma Avaste astangu taguse soo müstilisest võlust.
Raplamaa asub suures osas paelavamaal. Põhja- ja keskosas võib leida viljakaid põlde ja suuri karstialasid, kuid Vigala kandis on pinnaseks tüse viirsavikiht, millesse omal ajal vajusid terved hooned.
Märjamaa vallas kasvavad pae peal terves maailmas haruldased haprad lookuusikud, Kaiu ja Rapla vallas asuvad aga Eesti suurimad, Kuimetsa ja Pae karstikoopad.
Märjamaa alevi lähistel avaldub üks põnevamaid karstinähtusi. Kevaditi pressib maapind muidu veetutele heinamaadele järvetäied vett, mida on hakatud järtadeks nimetama. Veerohkemal aastal uputab vesi üle ka lähikonna elamute õued ja keldrid.
Maakonna ühes servas, Käru vallas kasvavad kõrged okaspuumetsad, ent Märjamaa lääneosas võib juba kohata Lääne-Eestile iseloomulikke kadastikke. Kehtna valda on aga sattunud justnagu lapike Lõuna-Eesti künklikust maastikust, muu hulgas Lääne-Eesti kõrgeim, Paluküla Hiiemägi, mille tipp on 106 m üle merepinna.
Raplamaa soodest saavad alguse kolme jõgikonna (Keila, Pärnu ja Kasari) seitse jõge. Metsad ja sood pakuvad elupaika paljudele loomadele ja lindudele. Siin elutsevad kõik Eestimaa metsloomad, näiteks hunt ja ilves, karu, metskits, metssiga ja põder. Raplamaa rabades on paikasid, kus on võimalik metsise ja tedre kevadist pulmamängu jälgida, ja kus elutsevad inimpelglikud must-toonekured või kaljukotkad.
Palju erinevaid kooslusi ja lõputud üleminekualad kasvatavad haruldasi taimi. Eestist leitud 36 käpalise- ehk orhideeliigist on Raplamaalt leitud 25 liiki.