… Enam kui 13 000 aastat tagasi oli kogu Eesti ala veel vee all. Meri taandus pikkamööda ja (Balti järve piir) ulatus umbes 11 200 aastat tagasi Hageri ja Rapla lähistele.

… Linnaaluste küla on üks suuremaid teadaolevaid viikingiaegseid asulaid Baltimaades, mis rajati arheoloogiliste andmete järgi 7.-8. sajandil.

… Keava linnamäge on kroonikais märgitud 100 aastat varem kui Tallinna linna.

… Tuhatkond aastat tagasi suundus kaubatee Novgorodist Pärsiasse just läbi Raplamaa alade. Kaubatee turvamiseks rajati Varbolasse 12. sajandil Baltimaade võimsaim muinaslinnus Varbola maalinn.

… 1343. aastal algas Raplamaa aladelt Jüriöö ülestõus, mis oli eestlastest ülikute ja taanlaste vastuhakk saksa ordule.

… Rapla vanema ajaloo kohta on vähe teateid, sest 1774. aastal pikselöögist süttinud pastoraadis põles ära kogu kirikuarhiiv.

… Rapla linna on esmakordselt mainitud 1241. a kaheksa adramaa suuruse külana Rapal.

… Märjamaa kihelkonnas oskas 1707. aastal lugeda juba 40 täiskasvanut. 1726. aastal oskas Rapla kihelkonna 2633 talupojast lugeda 200. Üldist lugemisoskust hakati nõudma 1787. aastal väljaantud Browne´i patendi alusel.

… Esimeste koolide asutamine Raplamaal ulatub 17. sajandisse. 1687/88. aasta talvel õppis Vigala kiriku juurde ehitatud koolis juba 14 õpilast.

… Raplamaal oli palju uhkeid mõisaid ja kuulsaid mõisnikke: Uexküllid, Fersenid, Keyserlingid, Wrangelid…

… 1858. aastal peeti Mahtra sõda, kus Mahtra mõisa teomehed astusid seadusega keelatud teorendi pärast  mõisniku vastu.

… Eestis olevad vanimad kunstiteosed, Pompeijst pärinevad bareljeefid, asuvad Vana-Vigala mõisas.

… Raplas asub Eesti ainuke kahe torniga maakirik.

… 1870. a oli Raplas kiriku juures vaid apteek (asutatud 1866), kõrts ja pood. 1913. a oli Raplas 20 kivimaja, 60 puumaja ja elanikke juba 1000 ringis.

… Rapla apteek töötab aastast 1866 ja haigla 1889. aastast.

… Raudteeühendus Tallinna ja Viljandiga loodi juba 1900. aastal.

… Märjamaa vallas on erakordselt kõrge rahvatantsijate kontsentratsioon – tantsib iga kolmas inimene.

… Raplamaal Kehtna vallas asub Lääne-Eesti kõrgeim mägi Paluküla Hiiemägi kõrgusega 106 m merepinnast.

… Raplamaal asuval Paka mäel toimusid eestlaste vanemate nõupidamised ehk Raikküla kärajad.

… 1804. a oli Järlepa küla hooviteatris August von Kotzebue eestvedamisel esimene külateatri etendus.

… 1798. a toodi Kohila mõisa peenvillalambad (meriinod), mis pani aluse sellesuunalisele lambakasvatusele Eestis.

… Kohilas sai 1893. aastal mõisnikule kuulunud 10 töölisega puupapivabrikust alguse Kohila paberivabriku areng. Täna Kohilas paberit ei toodeta, kuid toodetakse sisseostetud paberist kontorikaupu.

… Tellisetehas rajati Raplasse 1899 ja töötas pool sajandit.

… Raplamaal on suured varud dolomiiti, paekivi ja viirsavi. Maakonna edela- ja lõunaosas asuv savikiht on kohati kuni 30 meetri paksune.

… Raplamaal on vähe järvesid, kuid palju allikaid.

… Poolt Raplamaast katavad metsad, kolmandikku sood.

… Raplamaa soodest saavad alguse Kasari, Pärnu ja Keila jõgikondade seitse jõge.

… Eestist leitud 36 orhideeliigist on Raplamaalt leitud 25 liiki.

… Raplamaal kasvavad maailmas haruldased lookuusikud.

… Märjamaa vallas, Sipas, kasvab Eesti jämedaim puu- ohvripärn. Metskülas kasvab Eesti jämedaim kadakas ja Kivi-Vigalas jämedaim saar.

… Kaiu ja Rapla vallas  asuvad Eesti suurimad  Kuimetsa ja Pae karstikoopad.

… Pahklas asuva Eestimaa Kivide Kuninga ümbermõõt on 29,5 m, kõrgus 4,4 m. Kivil on tasane 50 m² pealispind, millel rahvajutu järgi käinud pidutsemas Pahkla mõisasaksad.

… Keisrinna Katariina II moodustas Raplamaa eelkäija Paldiski kreisi. Paldiski kreisi piirid, mis olid  praktiliselt samad mis Raplamaal praegu, kuid ulatusid Harju-Madise ja Risti kihelkondade kaudu mereni. Kreisi pealinn oli sadamalinn Paldiski.

… Rapla sild on ehitatud 19. ja 20. sajandi vahetusel. Enne seda sõitsid Tallinna poole suundujad kas üle samas kohas asunud puusilla või otse läbi jõe.

… Raplas asub 1035 m pikk kardirada, mis on sobivaks võistluskohaks kartidele, autodele ning mootorratastele.

… Rapla maakonnas on üks linn, Rapla ning kolm alevit: Kohila, Märjamaa ja Järvakandi.

… Raplamaal asub Eestimaa klaasipealinn – Järvakandi.

… Kettaheite maailmameistri Gerd Kanteri lapsepõlvekodu on Raplamaal Vigala vallas.

… Eesti kuulsaim baleriin Kaie Kõrb alustas oma tantsuteed Hagerist.

… Raplamaa on näitlejate kasvulava – siit on pärit Ants Lauter, Priit Võigemast, Märt Avandi, Uku Uusberg, Theodor Altermann, Alfred Mering, Betty Kuuskemaa, Laine Mesikäpp, Helmut Vaag, Benno Hansen, Vello Rummo, Sander Raus, Mauri Raus, Enn Kraam, Ivo Eensalu, Kartin Karisma, Aivar Tommingas, Leino Rei, Külliki Saldre, Mikk Jürjens…

… Raplamaalt on pärit mitmed tuntud inimesed Uku Masing, Adam Johann Krusenstern, Ants Laikmaa, Raimond Valgre, Otto Tief, Johannes Võerahansu, Eve Andre, Mait Agu, Mihkel Aitsam, Anne Veski, Pärt Uusberg, Andres Sõber…

… Rapla Maakond sai oma nime alles 1990 aasta algul. Maakonna tänane piir on kujunenud rajoonide liitmise teel 1962. aastal. Rapla sai linnaõigused 1. oktoobril 1993. aastal, kui õnnistati Rapla linna lipp ja vapp.

… Raplamaa vapp kajastab hästi maakonna sünnilugu. Aluseks on Harju maakonna vapp, millel värvid on pärit naabritelt: Pärnumaalt kuldne, Järvamaalt sinine, Harju- ja Läänemaalt kummaltki üks punane.

… Kaiu ümbruse rabad olevat Eesti kõige UFO-rikkamad alad, kus alatasa kummalisi vaatepilte nägevat. Müstikat Raplamaale jagub…

… Raplamaa on Eesti kõige rõõmsamate inimeste elupaik selgus 1998. a Maaülikoolis tehtud uuringust:)