Kõige rohkem taotleti PRIAlt toetust Tartu- ja Lääne-Virumaa mesilasperedel
2019. aastal esitas PRIA põllumajandusloomade registrile oma andmed 1911 mesinikku. TARU toetust sai sel aastal taotleda esmakordselt ning seda võimalust kasutasid 1385 mesinikku üle Eesti. Keskmiselt on ühel mesinikul, kes toetust taotlesid 21 mesilasperet. Suurimad Eesti mesilad on 100-200 taruga.
Alates 2019. jaanuarist on registrit teavitanud mesilaste pidamisest 331 uut mesinikku, kellel on 458 mesilat 3400 mesilasperega.
PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levin avaldas heameelt selle üle, et üha enam mesinikke on oma mesilad registrisse kandnud. „Mesilate asukohtade teavitamine on vajalik selleks, et põlluharijad saaksid vältida mesilate lähistel asuvate põldude pritsimist mesilaste korje ajal. Täpne mesila asukoht ning mesiniku sidevahendite andmed registris, kui mesinik on andnud nõusoleku nende avaldamiseks, annab võimaluse mesinikul kaitsta mesilasperesid taimekaitsevahendite kasutamisest tekitatud võimalike kahjustuste eest. Andmed võimaldavad Veterinaar- ja Toiduametil korraldada mesilaste haiguste ennetamist ja seiret.“
TARU toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2019. aastal on eelarve suuruseks 600 000 eurot. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2019.
Toetust antakse mesilasperede kohta, keda mesinik pidas PRIA põllumajandusloomade registri andmetel 1. mai seisuga 2019. Toetuse saamiseks peab taotlejal olema vähemalt üks mesilaspere ja ta peab pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini.
Vaata kaardilt, kui paljudele mesilasperedele taotleti TARU toetust maakondade lõikes: