IV Raplamaa mälestustulede tee kutsub raudteejaamades küünlaid süütama

13. juuni hilisõhtul süüdatakse Raplamaa mälestustulede tee raames küünlad üheksas Raplamaa raudteejaamas: Viliveres, Kohilas, Lohul, Hagudis, Raplas, Keavas, Lelles, Eidaperes ja Kärus. Mälestusõhtut korraldatakse selleks, et meenutada traagilisi sündmusi 1941. ja 1949. aastal, mille tulemusena paisati segi eesti rahva elu ja lugu ning väärtustada tänast vaba riiki ja rahvast.
1998. aastal Kärus alguse saanud küüditamise mälestusõhtu traditsioon toimub neljandat aastat nelja Raplamaa omavalitsuse: Kohila, Rapla, Kehtna ja Käru valla koostöös.

Väiksemates jaamades kogunetakse just mälestusküünalde süütamiseks, suuremates jaamades on aga omal kohal nii sõnavõtud, mälestused, esitatakse luuletusi ja kõlab muusika. Kohila jaamas astub üles metsasarve trio ja laulab Raul Mikson (Eesti Filharmoonia kammerkoori esitenor). Eidaperes kõlab trompetimuusika Silver Niinemetsa esituses, sõna võtab Rapla maavanem Tõnis Blank. Kärus esitab oma laule Siiri Sisask. Sõna võta Riigikogu esimees Eiki Nestor.

Süüdatud mälestusküünaldest moodustub jaamades läänest itta kulgev mälestustulede tee. Küünlad asetatakse jaamades perroonidele peale viimase reisirongi läbisõitu ning mälestustulede tee kujuneb kella 22.55st kuni 00.15ni. Esimesena viib mälestusküünlad teele Vilivere jaama kogunenud rahvas, viimasena süütab läänest itta kulgeval raudteel südaööl küünlad Käru rahvas saatjaks Käru kiriku hingekell. Mälestusküünlad jäävad valgustama raudteejaamu varaste hommikutundideni.

2017. aastal möödub 76 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest ja märtsikuus möödus 68 aastat teisest küüditamislainest. Nõukogude okupatsiooni ajal küüditati Eestist üle 30 000 inimese Siberisse ja teistesse piirkondadesse. 1941. aastal deporteeriti üle 10000 inimese ning 1949. aasta märtsis üle 20000 inimese. Küüditatutest jäid ellu umbes pooled. Tegu on traagilise peatükiga Eesti ja eestlaste ajaloos.
Just seetõttu, et mälestada inimesi, kelle elu lõppes kaugel kodumaast, kelle saatus muutus jäädavalt ning mäletada neid, kes läbielatud raskuste kiuste tagasi kodumaale jõudsid, korraldatakse küüditamise mälestusõhtut.

Mälestusõhtu näol hoitakse väärt traditsiooni, kantakse edasi meie ajaloolist pärandit ning antakse inimestele võimalus meenutamiseks ja mälestamiseks. Õhtust osa saavad noored suudavad ehk seeläbi ka enam aru saada küüditamise üle elanud põlvkonnast.

Mälestusõhtu annab võimaluse vaadata ka Eesti olevikku ja tulevikku ning mõtiskleda oma riigi ja rahva kestmise teemadel.

Scroll to Top