Keava alevik, Kehtna vald Linnusest
Keava linnus on neemiklinnus, mis mõlemast otsast on kaitstud ühetaoliste kõrgemate vallide ja kraavidega ning millel on vall ka külgedel. Valli sisejalamile moodustub lauge süvend, mis meenutab Kalevipoja sängi. Linnamägi asub keset põlde Linnaaluste küla lähedal ja sealt avaneb ilus vaade ümbruskonnale küladele. Arvatakse, et Keava linnus on olnud viikingiaja üks suuremaid keskusi Eestis, mille 1054 .aastal vallutas Novgorodi suurvürst Izjaslav.
Keava linnamägi on muistse Harjumaa kõige lõunapoolsem Kalevipoja sängi tüüpi linnamägi. Selle rajamise ajaks peetakse I aastatuhande lõppu m.a.j. Linnuse ehitamiseks kasutati 6–7 meetri kõrguste järskude nõlvadega pikliku kruusaseljandiku üht otsa, mille suhteline kõrgus ulatub 13,6 meetrini. Linnuse õu on umbes 80×30 meetrit suur. Linnuse umbes 24 aari suurust õuepinda ümbritseb ka külgedelt madalam vall (välja arvatud põhjapoolne nurk), mis oli ilmselt aluseks palkidest kaitseseinale.
Mõlemale otsale tuli kuhjata 2,5 meetri kõrgused vallid ja nende välisjalamile kaevata kraavid. Kuigi pikikülgedel on vall madalam, on järsu seljakunõlva kõrgus seal 15–18 meetrit. Linnuse õue nurgas on üks kividega täidetud lohk, mida peetakse endiseks kaevuasemeks.
Välisilme järgi võib arvata, et linnus oli kasutusel 9.–12. sajandil. 1904. aastal leiti siit 11.–12. sajandile iseloomulik 42 sentimeetri pikkune torkoda ots. 2000.aasta arheoloogilised väljakaevamised on toonud 70 cm kultuurikihi alt välja potikilde, kerisekive, paekivi tükke ja loomaluid. Lisainfot kaevamiste kohta leiad siit.
Keava linnust on mainitud ka Vana-Vene kroonikates. 1030. aastal oli Kiievi-Vene suurvürst Jaroslav Tark vallutanud Tartu ja järgnevalt üritasid venelased oma mõjuvõimu Eestis laiendada. Aastal 1054 vallutas vürst Izjaslav I Kedepivi linnuse. Kroonik tõlkis selle nime ka vene keelde: solntsa ruka (‘päikese käsi’ – “kä(d)epäe”?). Veel 1410 kandis siinne küla Kedempe nime. Linnuse alistamine venelaste poolt ilmselt püsivaid tagajärgi ei toonud. 1061. aastal vallutasid eestlased Tartu tagasi ja kogu Eesti sai vabaks. Siiski pole päris kindel, kas venelased vallutasid just selle linnuse, sest hiljuti leiti linnuse lähedalt Linnaaluse külast veel teinegi üle 10 hektari hõlmanud muinasasula kultuurkiht.
Pindalalt on see üks viikingiaja (9.–11. sajandi keskpaik) suurimaid asulaid Eestis. Keava linnus ja asula kujutasid tol ajal endast ilmselt olulist keskust, sest tähtsusetut punkti poleks venelased üritanud oma võimu alla painutada.
