
Koordinaadid: 58°58’18”N, 24°36’18”E
Külast
Vanade teedega külamaastik koos rehielamutega moodustab Jalase küla kaitseala. Piirkonnas on hästi säilinud 20-30-ndate aastate maastikumuster.
Jalase piirkond kuulub Märjamaa paelavade ning moreenitasandike, loometsade ja põldude maastiku hulka, kus paelavade vahel paiknevad arvukad sood. Jalase maastikukaitseala taimestik on silmatorkavalt liigirikas – esindatud on üle 40% Eesti samblaliikidest, siin leidub üle kahekümne liigi käpalisi (orhideesid).
Jalaset mainitakse Taani hindamisraamatus juba 1241. aastal kui piirkonna ühte suuremat küla. Jalase on põline põlluharijate ja karjakasvatajate küla, mille arengut on mõjutanud asukoht muinasaegse läänest itta kulgeva (Märjamaa-Rapla) tee ääres. Jalasel on avastatud rohkesti vanu kultusekive, kivikalmeid, muistseid metsapõlde ja hiiekoht.
Jalase külas tegutseb edukalt juba aastaid kohalikku paekivi e. dolomiiti ümbertöölev ettevõte Gildemanni kivitööstus. Looduslikus kaunis taluõues eksponeeritakse suuri ja väisemaid taieseid koos maapõuest leitud arheloogiliste leidudega.
Jalasele jõidmiseks sõida Raplast välja mööda Rapla-Märjamaa maanteed u 13 km. Viit näitab paremale – Jalase 4 km.