Angerja, Kohila vald Asustatud: 14.-15. saj.
Linnusest
Angerja vasallilinnus oli vasallilinnus Rapla maakonna põhjaservas. See on üks vanemaid kiviehitisi Raplamaal, kuid säilinud on vaid 12 m³ kive.
Linnus oli piklik tornitaoline kahe ruumiga ristkülikukujuline, kahe meetri paksuste välisseintega kahekordne paekivist ehitis, mille all asusid keldrid. Kindlustatud eluruumid asusid hoone keskel, seda osa peetakse vanimaks ehitusjärguks. Linnuse alt minevat rahvasuu järgi salakäik Salutaguse mõisa alla. Linnuses ei domineeri kaitseelemendid, pigem oli see ajastule omaselt tugevasti kindlustatud eluhoone. Linnuse kaitsesüsteemi kuulus veetõke, mille moodustasid ühelt poolt Angerja oja ning teisalt sügav vallikraav.
Tänaseks on sellest säilinud kõrged müüriosad. Väikelinnusest on säilinud soklikorrus (osalt küll kinnivarisenuna) ning suur osa põhikorruse paksudest müüridest. Linnus on olnud ümbritsetud tugeva kivist ringmüüri ja vallikraaviga. Linnus on arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud.
Angerja linnus rajati 14. ja 15. sajandil. Majalinnus ehitati oletatavasti Kudeseldide suguvõsa poolt. Hiljem on seda korduvalt ümber ehitatud ja kohandatud. Aastatel 1451–1455 kuulus linnus Saksa ordule, kes läänistas mõisa Brun Wetbergile. 16. sajandi alguses kuulus linnus Tallinna bürgermeistrile J. Viantile ja Helmi Üpruse arvates sai maja just sel perioodil lõpliku ilme. Toonase ümberehituse stiil matkib Tallinna meistreid.
Arvatakse, et linnus hävis Liivi sõjas.
