Raplamaa 10 omavalitsust

Juuru vald
Naabervallad on Kaiu, Kohila, Rapla, Kehtna, Kose ja Kõue
Elanikke: 1463 (01.01.2017 seisuga)
Valla keskus on Juuru alevik
Külad: Atla, Hõreda, Härgla, Jaluse, Järlepa, Lõiuse, Mahtra, Maidla, Orguse, Pirgu ja Vankse
Territoorium on 152,4 km² (läbimõõt põhjast lõunasse 18 ja idast läände 15 km), millest haritavat maad 3942 ha, metsamaad 4435 ha ja rohumaad 590 ha
Teed: kokku 129,1 km, millest erateid 83,7 km ja vallateid 38,0 km
Maakonnakeskusest Rapla linnast asub Juuru alevik kirde suunas 15 km kaugusel ning pealinnast Tallinnast lõuna suunas 55 km kaugusel. Lähimad raudteejaamad on Rapla – 13 km ning Hagudi – 13 km.

Järvakandi vald
asub Rapla maakonna keskusest 28 km, Tallinnast 78 km, Pärnust 60 km kaugusel, seega võib Järvakandit nimetada ka Eesti keskmeks.
Järvakandi valda ümbritseb Kehtna vald.
Lähimad vallad on Kaisma, Vändra, Raikküla ja Märjamaa vald.
Järvakandi valda läbib Tallinn-Rapla-Kergu-Vändra vabariikliku tähtsusega maantee, mis Alustes ühineb Rakvere-Pärnu maanteega.
Järvakandi vallale omastati 2006.a “Vastutustundliku Ettevõtluse Toetaja 2005” tiitel.
Järvakandi vald kuulub LEADER programmi raames MTÜ Roheline Jõemaa Koostöökogusse.
01.01.2017 seisuga elab Järvakandis 1241 elanikku.

Kaiu vald
asub Tallinnast 60 km ja Raplast 25 km kaugusel Rapla maakonna kirdenurgas. Piirnedes Harjumaa Kõue valla, Järvamaa Väätsa valla ning Raplamaa Käru, Kehtna ja Juuru valdadega. Vallal on 3 suuremat keskust: Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu ning peale selle 10 küla. Elanike on vallas 1259 (01.01.2017.a). Valla suuruseks on 261 km². Haritavat maad on 6088 ha ning metsamaad 11009 ha.
Puhas ja looduslähedane elukeskkond on valla peamine rikkus, mida tahame kasutada loodusturismi eesmärgil. Kaiu vald on vanade kultuuri-, spordi- ja haridustraditsioonidega maakoht. Vallal on hästi arenenud infrastruktuur, kus põhitegevusaladeks on põllumajandus, aga ka tööstus ja teenindus, samuti väikeettevõtlus. Praegu on Kaiu vallal Rapla maakonnas kõige parem demograafiline situatsioon. Oleme valmis ühisprojektideks ja koostööks teiste valdade ja maakondadega nii Eestis kui ka väljaspool.

Kehtna vald
kuulub Eesti suuremate valdade hulka. Ta paikneb Kesk-Eestis Rapla maakonna lõunaosas. Valla halduskeskus on Kehtna alevikus. Valla pindala on 50 730 hektarit, sellest haritavat maad 24%, metsa 49%, ülejäänud elamu- ja tootmishoonete maa,  sood ja rabad. Põhjast lõunasse on valla pikkus ligi 40 kilomeetrit, idas läände ligi 15 kilomeetrit. Vald piirneb Rapla, Juuru, Kaiu, Käru, Vändra, Märjamaa, Raikküla ja Kaisma valdadega. Kehtna valla sisse jääb  Järvakandi vald.
Kehtna vald jaguneb kuueks piirkonnaks : Eidapere, Lelle, Keava, Kehtna, Ingliste ja Kaerepere piirkonnad.
Kehtna vallas on 01.01.2017. a seisuga 4418 elanikku.

Kohila vald
on Raplamaa põhjapoolseim ja paikneb kahel pool Tallinna–Viljandi maanteed. Naabriteks Harjumaalt on Kose, Saku, Saue ja Kernu vald, lõunapoolt Raplamaa vallad Juuru ja Rapla.
Elanikke: 7062 (01.01.2017)
Pindala: 230,2 km²
Kohila vallas on üks alev, kolm alevikku (Hageri, Prillimäe ja Aespa) ja 21 küla. Kohila alevis elab üle 3500 inimese.
Vald on kompaktse territooriumiga (pindala 230,2 km2), mille ulatus põhja-lõunasuunal on umbes 15 km, idast läände aga umbes 20 km. Kaugus valla keskuseks olevast Kohila alevist ei ole kusagile rohkem kui 17 km.
Valla asukoht on soodne – Kohilast Tallinna on 33 km, maakonnakeskusesse Raplasse 22 km. Hea ühenduse mõlemal suunal kindlustavad kaks tähtsat põhja-lõunasuunalist magistraali: Tallinn-Rapla-Türi maantee ja Tallinn-Rapla-Viljandi/Pärnu raudtee. Lääne-idasuunalise liiklussoone läbi valla moodustab Kernu-Urge-Vaida tee, mis ühendab Pärnu, Tartu ja Narva maanteed. Üldiselt on valla teedevõrk hästi välja kujunenud.
Looduslikult kuulub Kohila vald Põhja-Eesti lavamaa regiooni. Reljeef on enamjaolt tasane vaheldudes laugjate kõrgendikega, kus kõrgusevahed küünivad harva üle 10 meetri. Maapinna absoluutkõrgused jäävad 55-75 m vahele.

Käru vald
Valla üldpindala on 214.9 km², mis moodustab 7.2% Raplamaast ja on oma suuruselt Eestimaal üks väiksemaid.
Elanikke 613 (01.01.2017.a seisuga).
Käru vallas on üks suurem alevik – Käru alevik ja 8 küla (Jõeküla, Kullimaa, Kõdu, Kädva, Kändliku, Lauri, Lungu ja Sonni küla). Valla administratiivkeskus paikneb Käru alevikus. Valla keskusest Türile on 18 km, Raplasse on 32 ja Tallinnasse ca 80 km.
Käru vald asub Rapla maakonna kaguosas. Eesti kontekstis asetseb vald Kesk – Eestis ning piirneb: põhjas Rapla maakonna Kaiu valla, läänes Rapla maakonna Kehtna valla, idas Järva maakonna Türi valla Väätsa valla ja lõunas Pärnu maakonna Vändra vallaga. Valla keskuseks on Käru alevik, milline paikneb ka valla geograafilises keskmes.

Märjamaa vald
on pindalalt Eesti suurim vald, mis paikneb Rapla maakonnas kahel pool Tallinn-Pärnu maanteed, ulatub Harjumaast Pärnumaani. Siin ristuvad põhja-lõuna suunaline Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (Via Baltica) ja ida-lääne suunaline Tartu-Paide-Märjamaa-Haapsalu tee. Maakonnakeskus Rapla on 30 km kaugusel, Tallinna ja Pärnu on võrdselt 65 km ja Haapsallu ning Türile ligikaudu 80 km.
Vallas on 82 küla. Valla keskuseks on ca 3300 elanikuga Märjamaa alev, mis on kaasaegse infrastruktuuriga linnatüüpi asula, siin asuvad gümnaasium, rahvamaja, kino, ujula, kaks võimlat, lasteaed, muusika- ja kunstikool, haigla ja raamatukogu. Märjamaal asub Rapla maakonna parim staadion ja omanäoline Sillaotsa talumuuseum . Kord nädalas ilmub valla oma ajaleht Märjamaa Nädalaleht. Märjamaa vallas on aktiivne kultuurielu. Palju on traditsioonilisi üritusi: jaanilaat, valla laulu- ja tantsupäev, Märjamaa päevad (nende raames valla spordipäev), Märjamaa Folk, Naistevalla lõõtsapäev, Varbola Puu, Varbola külade päev, Velise laat, Moka laat, Märjamaa alevijooks jne.
Märjamaad on esmakordselt mainitud 1364. aastal seoses Märjamaa Maarja kirikuga. Kiriku ümber hakkas arenema kirikuküla. Alevik tekkis 19. sajandi teisel poolel. Rapla-Virtsu raudtee avamine 1930.-ndate aastate algul andis tõuke aleviku edasisele arengule. 1945. aastal sai alevikust alev. 1990.-ndadel aastatel ei soovinud alev linna staatust. Tänane Märjamaa vald tekkis Märjamaa alevi, endise Märjamaa valla ja Loodna valla ühinemisel 28. oktoobril 2002. aastal.
Märjamaa vallas elab 01.01.2017.a seisuga 6551 elanikku.

Raikküla vald
asub Raplamaa keskosas Eestimaa südames. Kui Rapla linn, Märjamaa ja Järvakandi alev ühendada mõttelise joonega, siis enamuse moodustunud kolmnurgast hõlmab Raikküla vald. Raikküla valla piir asub Tallinnast ca 60 km, maakonna keskusest Rapla linnast, Märjamaa ja Järvakandi alevist ca 4 km kaugusel. Raikküla vald piirneb Rapla, Kehtna ja Märjamaa vallaga. Valla asukohast parema ülevaate saamiseks vaadake maakonna kaarti. Valla sünnipäev on 11. aprillil 1991. Raikküla valla pindala on 245 km² ja Raikküla vallas on 22 küla ja 1520 elanikku (01.01.2017.a).

Rapla vald
Rapla valla pindala on 24 329 ha, Elanikke on Rapla vallas 9239 neist Rapla linnas 5188 (01.01.2017.a seisuga)
Rapla vallas on 38 küla, 3 alevikku ja 1 linn- Rapla linn.
Rapla valda ja linna ei ole Eestimaa ühestki äärest kauge tulla, ligipääs on igast ilmakaarest. Kõige rahvarikkam asustatud punkt Rapla linnast on poolesaja kilomeetri kaugusel asuv Eesti pealinn Tallinn. Tallinna poolt maanteed pidi tulijale hakkavad seitsme kilomeetri kauguselt silma kaks hõbedast tippu. See on 1901.aastal ehitatud Rapla Maarja-Magdaleena kirik, ainus kahe torniga ilusaim ja uhkeim Eestimaa maakirik, mida välismaalased on nimetanud katedraaliks. Tulla võib maanteed pidi, raudteed pidi – valla piiridesse jääb Hagudi ja Rapla raudteejaam, siit edasi saab Pärnu ja Viljandi poole, kui nimetada tähtsamaid kohti.  Siinkandis – Kuusikul – on talvel Eestimaa kõige külmem paik.
Kunagisest Alu rüütlimõisa kirikukülast on tänaseks saanud Tallinna-lähedane ligi kuue tuhande elanikuga väikelinn Rapla, maakonna ja valla suurim keskus, oma mõttelise “vanalinnaga”, mille moodustavad kirik, 18. sajandi viimasel veerandil ehitatud vapipildiks saanud kivisild üle Vigala jõe, praeguse ühisgümnaasiumi algklassidemaja (1927), pangahoone (1928), omaaegne haridusseltsimaja (1933) – praegune kultuurikeskus.
Omavalitsuslik staatus linnal küll kadus 1. jaanuarist 2003 pärast ühinemist vallaga aastal 2002, kuid tegelikult on ta oma funktsioonidega kõigiti olemas.

Vigala vald
Pindala: 269,8 km²
Elanike arv: 1248 (01.01.2017.a)
Keskus: Kivi-Vigala
Keskuse kaugus suurematest linnadest ja asulatest: Tallinn 90 km, Haapsalu 80 km, Pärnu 42 km, Pärnu-Jaagupi 13 km, Rapla 54 km, Märjamaa 25 km, Lihula 53 km, Kullamaa 30 km
Külad: Araste, Avaste, Jädivere, Kausi, Kesu, Kivi-Vigala, Kojastu, Konnapere, Kurevere, Leibre, Läti, Manni, Naravere, Oese, Ojapere, Paljasmaa, Palase, Pallika, Päärdu, Rääski, Sääla, Tiduvere, Tõnumaa, Vaguja, Vanamõisa, Vana-Vigala, Vängla
Naabervallad: Halinga vald, Märjamaa vald, Kullamaa vald, Lihula vald, Koonga vald