Raplamaa 4 omavalitsust

Kehtna vald

Kehtna vald on 2017. aastal haldusreformi tulemusena liitunud endiste Kehtna valla ja Järvakandi valla õigusjärglane.
Vald paikneb Kesk-Eestis Rapla maakonna lõunaosas ulatudes põhjast lõunasse ligi 40 km ja idast läände ligi 15 km.
Kehtna valla naabriteks on Rapla ja Märjamaa vald (Rapla maakond), Türi vald (Järva maakond) ja Põhja-Pärnumaa vald (Pärnu maakond).
Valla pindala on 51 197 ha, millest põllumajandusmaad maad 28 %, metsamaad 53 % ning 19 % jääb õuemaa ja muu maa alla.
Keskne asukoht ja soodne teede võrgustik kindlustab kiire liikumisvõimaluse nii Tallinnasse, Tartusse, Pärnusse kui ka mitmetesse teistesse linnadesse.
Valda läbivad Tallinna-Lelle-Pärnu ja Lelle-Türi -Viljandi raudteed ning Tallinna-Rapla-Türi ning Rapla-Järvakandi-Kergu tugimaanteed.
Kehtna vallas on 1 alev, 5 alevikku ja 43 küla, kus elab 1. jaanuari 2018 seisuga 5605 inimest.
Arengu käigus on valla territooriumil välja kujunenud seitse konkreetset oma kogukonnatunnetusega piirkonda: Järvakandi, Kehtna, Kaerepere, Eidapere, Lelle, Keava ja Ingliste. Suurim asula: Järvakandi (1204). Koole on 4, lasteaedu 4 ja huvikoole 1.

Kohila vald
on Raplamaa põhjapoolseim ja paikneb kahel pool Tallinna–Viljandi maanteed. Naabriteks Harjumaalt on Kose, Saku, Saue ja Kernu vald, lõunapoolt Raplamaa vallad Juuru ja Rapla.
Elanikke: 7078 (01.01.2018)
Kohila vallas on üks alev, kolm alevikku (Hageri, Prillimäe ja Aespa) ja 21 küla. Suurim asula: Kohila (3187).
Vald on kompaktse territooriumiga (pindala 230,2 km2), mille ulatus põhja-lõunasuunal on umbes 15 km, idast läände aga umbes 20 km. Kaugus valla keskuseks olevast Kohila alevist ei ole kusagile rohkem kui 17 km.
Valla asukoht on soodne – Kohilast Tallinna on 33 km, maakonnakeskusesse Raplasse 22 km. Hea ühenduse mõlemal suunal kindlustavad kaks tähtsat põhja-lõunasuunalist magistraali: Tallinn-Rapla-Türi maantee ja Tallinn-Rapla-Viljandi/Pärnu raudtee. Lääne-idasuunalise liiklussoone läbi valla moodustab Kernu-Urge-Vaida tee, mis ühendab Pärnu, Tartu ja Narva maanteed. Üldiselt on valla teedevõrk hästi välja kujunenud.
Looduslikult kuulub Kohila vald Põhja-Eesti lavamaa regiooni. Reljeef on enamjaolt tasane vaheldudes laugjate kõrgendikega, kus kõrgusevahed küünivad harva üle 10 meetri. Maapinna absoluutkõrgused jäävad 55-75 m vahele.

Märjamaa vald
on pindalalt Eesti suurim vald, mis paikneb Rapla maakonnas kahel pool Tallinn-Pärnu maanteed, ulatub Harjumaast Pärnumaani. Siin ristuvad põhja-lõuna suunaline Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (Via Baltica) ja ida-lääne suunaline Tartu-Paide-Märjamaa-Haapsalu tee. Maakonnakeskus Rapla on 30 km kaugusel, Tallinna ja Pärnu on võrdselt 65 km ja Haapsallu ning Türile ligikaudu 80 km.
Vallas on 82 küla. Valla keskuseks on ca 3300 elanikuga Märjamaa alev, mis on kaasaegse infrastruktuuriga linnatüüpi asula, siin asuvad gümnaasium, rahvamaja, kino, ujula, kaks võimlat, lasteaed, muusika- ja kunstikool, haigla ja raamatukogu. Märjamaal asub Rapla maakonna parim staadion ja omanäoline Sillaotsa talumuuseum . Kord nädalas ilmub valla oma ajaleht Märjamaa Nädalaleht. Märjamaa vallas on aktiivne kultuurielu. Palju on traditsioonilisi üritusi: jaanilaat, valla laulu- ja tantsupäev, Märjamaa päevad (nende raames valla spordipäev), Märjamaa Folk, Naistevalla lõõtsapäev, Varbola Puu, Varbola külade päev, Velise laat, Moka laat, Märjamaa alevijooks jne.
Märjamaad on esmakordselt mainitud 1364. aastal seoses Märjamaa Maarja kirikuga. Kiriku ümber hakkas arenema kirikuküla. Alevik tekkis 19. sajandi teisel poolel. Rapla-Virtsu raudtee avamine 1930.-ndate aastate algul andis tõuke aleviku edasisele arengule. 1945. aastal sai alevikust alev. 1990.-ndadel aastatel ei soovinud alev linna staatust. Tänane Märjamaa vald tekkis Märjamaa alevi, endise Märjamaa valla ja Loodna valla ühinemisel 28. oktoobril 2002. aastal.
Märjamaa vallas elab 01.01.2017.a seisuga 6551 elanikku.

Rapla vald

Rapla valla pindala on 860 km².
Elanikke on Rapla vallas 13 334 neist Rapla linnas 5 138 (01.01.2018.a seisuga)
Rapla vallas on 83 küla, 5 alevikku ja 1 linn- Rapla linn.
Koole 8, lasteaedu 10, huvikoole 4.