Rapla maakonna pindala on 2979,71 km², mis hõlmab Eesti territooriumist 6,9%.
Rahvaarv on 34 614 (01.01.2017)
Maakonna keskus Rapla linn asub Tallinnast 48 km kaugusel.

Raplamaa jagab koos Järvamaaga kohta Eestimaa südames. Kummalgi maakonnal pole mere- või välispiire.

Raplamaa on nii otseses kui ka ülekantud tähenduses lätete paik, kust saavad alguse terved jõed, ent ka uued mõtted ja lausa koolkonnad.

Raplamaad läbivad risti-rästi looduse-, keele- ja kultuuripiirid. Loodusteadusliku teooria järgi on just piirialad kõige liigirikkamad ja viljakamad. Siit sünnibki Raplamaa rikkus, mida esmapilgul on raske märgata.

Raplamaast võib lühikese ajaga piki Tallinn-Pärnu või Tallinn-Viljandi maanteed läbi sõita. Sõitjal piisab teha aga vaid põgus põige mõnele kõrvalteele ja ta võib leida sealt sammhaaval üha uusi avastusi.

Pealinna läheduse tõttu on Raplamaad nimetatud Tallinna magamistoaks. Looduskaunis ja suhteliselt rahulik elukeskkond meelitab tänapäeval paljusid suure linna kärast tüdinud pealinlasi siia oma kodu rajama. Sama toimus aga ka mitu sajandit tagasi, kui sündisid mõisad. Mõisaajaloolased hindavad siinsete mõisate arhitektuurilist omapära ja eristavad selle järgi Raplamaa mõisate kuldset ringi.

Siinsed alad ja inimesed on läbi aegade olnud Eestimaa arengu tundlikuks peegeldajaks, olgu jutt muinasaja vanemate nõupidamispaigast, keskaja suurima ülestõusu algusest või Eesti eepose allikaist. 50-ndatel aastatel sündis siin suurim metsavendade organisatsioon, mis võitles nõukogude okupatsiooni vastu.

Ka taasiseseisvunud Eestis on Raplamaa olnud samas rollis, just siin taastati näiteks Kaitseliit ja hakkas arenema nüüd üle riigi levinud külaliikumine või ökoturism.

Keeled ja meeled

Raplamaad läbib suur keelemurrakupiir, mis mõtteliselt on praeguse maakonna ala jaganud keskmurraku alaks, kus kõneldi tänase kirjakeele aluseks saanud murrakut, ja läänemurraku alaks.

Murrakupiir pole olnud range joon, vaid mõlemad alad on olnud teisest poolest mõjutatud. Keset kirjakeeleala on asunud näiteks Kaiu ja Kuimetsa läänemurraku oaas, kus murdekeel säilis märksa kauem kui ümbruskonnas.

Tänapäeval on Raplamaa keelest murdelised eripärad enamasti kadunud, ent püsivad legendid näiteks Kaiu ja Vigala isepäistest või Velise tormidest meestest.

Siinsed arvukad kultusekivid, hiiepuud ja ohvriallikad lasevad arvata, et neilgi on olnud oma mõju siin sündinud või elanud inimeste meelele. Midagi on siit saanud kindlasti kaasa nii taasiseseisvunud Eesti esimese presidendi Lennart Meri Raplas sündinud abikaasa Helle Meri kui ka pikka aega Vigalas elanud, ent siis Saaremaale kolinud imeravitseja ja šamanist Vigala Sass.

On öeldud, et Raplamaa suurim väärtus on siinsed inimesed. Selles on võimalik saabujail veenduda.