Raplamaa ajalugu on pikk ja keerukas ning väga rikas mitmesuguste Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest, mis on pannud proovile raplamaalaste iseteadvuse ja initsiatiivikuse.

Maakonna tuumiku moodustavad Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli juba muinasaja lõpul (13.sajand) hästi arenenud ja tihedalt asustatud. Seda tõendab suur arheoloogiamälestiste arv – siin asub maakonna 375-st mälestisest kolmveerand. Ka tugevate kihelkonnakeskuste (Keava, Loone, Varbola) ja rahvarohkete külade (Kabala jt.) olemasolu on selle kinnituseks. Maakonna läänepoolmik kuulus Muinas-Läänemaa koosseisu ning oli hõredamalt asustatud. Kõnnumaa osa kuulus Alempoisi väikemaakonda ning oli suures osas asustamata – seda tõendab arheoloogiliste leidude vähesus. Juba 13.sajandist on teateid Harjumaa, Rävala, Läänemaa ja Saaremaa tihedast koostööst. Aru pidama koguneti just praegusele Raplamaale – Raikküla kärajatele.

Pärast Eesti vallutamist Rapla maakonna alad jagati: Harjumaa – taanlastele, Läänemaa – Saare-Lääne piiskopile ja Alempois – Liivi Ordule. Moodustati kirikukihelkonnad – Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja Vigala. Raplamaa aladele ulatusid ka Kullamaa, Nissi, Türi ja Vändra kihelkonnad.

1343.aasta Jüriöö ülestõus – eestlaste viimane suur vastuhakk võõrvõimule – algas just praegusel Raplamaal (Lõuna-Harju). Lühikeseks ajaks saavutatud vabadus läks kalliks maksma – rahva “rahustamise” käigus muudeti maa suuresti tühjaks ja mahajäetuks. Harjumaa läks Liivi Ordule.

Liivi sõda (1558-1583) laastas maa taas suuresti ning 1560.aasta laiaulatuslik ülestõuski ebaõnnestus. Suurim lahing toimus Ruunaveres (maakonna loodeosas), kus “verd olla olnud hobustel põlvini” – sellest ka koha nimi.

1858.aasta uue talurahvaseaduse väljaandmisega kaasnesid laialdased talurahvarahutused, mis kulmineerusid nn. Mahtra sõjaga. Viimase kaja ulatus kaugele väljapoole Eestit ning mõjutas oluliselt Vene tsaaririigi edasist talurahvapoliitikat.

1905.aasta revolutsioon oli praegusel Raplamaal tormilisem kui kusagil mujal Eestis. Toimus rida relvastatud kokkupõrkeid Alus, Hageris, Velisel jm. Pooled Eestis tollal põletatud ja rüüstatud mõisatest jäävad Rapla maakonda.

Enne Teist Maailmasõda oli praegune Raplamaa jagatud Harju (Hageri, Juuru, Järvakandi, Kehtna, Kohila, Kuimetsa, Raikküla, Rapla ja Varbola vallad), Lääne (Kullamaa, Märjamaa, Velise ja Vigala vallad), Pärnu (Lelle vald) ja Järva (Käru vald) maakondade vahel.

Praeguse maakonna otseseks eelkäijaks oli Rapla rajoon, mis moodustati 1950.aastal tollase Harjumaa lõunaosast. 1959 liideti juurde osa Türi rajoonist ning 1962 – osa Vändra rajoonist ja peaaegu kogu Märjamaa rajoon.

Rapla maakond praegustes piirides ja praeguse nimetuse all eksisteerib alates 1990.aasta 1.jaanuarist.

Muinas-Eesti keskus


Raplamaal on silmatorkavalt palju linnuseid. Kiirustaval külalisel tasub üles otsida vähemalt kaks muinasaja tähtsat paika. Märjamaa vallas asub Varbola linnus, mis maakonna tuntuima kodu-uurija Arvi Paidla hüpoteesi järgi oli üks tähtsamaid Ida-kaubatee kantse.
Raikküla vallas asub aga Paka mägi, mis Läti Henriku kroonika järgi oli eestlaste vanemate nõupidamise ehk Raikküla kärajate paik. Harrastusuurija Tõnis Teppandi hüpoteesi kohaselt oli Raikküla kant muinas-Eesti tagala ja viljasalv, kuhu sõjad ei puutunud. Tollal veerohkete jõgede ja linnuste kaitsvas ringis elati rahuaja elu, hariti põldu ja kasvatati loomi.
Eestlastest vanemate vastuvõtja ja toitja oli lähedusse jääv Kabala küla (1241 Taani hindamisraamatus märgitud suurim küla – 30 adramaad). Kohalikud inimesed teavad tänase päevani mäel kohta, kus seistes jaanilaupäeva õhtul on võimalik kuulda muistsete vanemate hääli.

1343 algas just Raplamaa aladel Jüriöö ülestõus ehk mäss, mis teoloog Uku Masingu käsitluses oli eestlastest ülikute ja taanlaste vastuhakk Saksa ordule.
Jüriöö sündmused lõppesid eestlastele kurvalt, ent kangekaelne meel on Raplamaale jäänud püsima. 1858 peeti siin Mahtra sõda, kus Mahtra mõisa teomehed astusid seadusega keelatud teorendi pärast mõisniku vastu. Selle sündmuse nimel sündis Mahtra muuseum, mis tegutseb Juurus.

Tormilisem kui kusagil mujal oli siin ka 1905. aasta, talumeestele maad ja leiba nõudev mõisate põletamise aeg.
Taasiseseisvunud Eestis hakkas Raplamaa silma kiire ja läbimõeldud omavalitsuste reformiga.

Kuldses ringis

Raplamaa alade ilus loodus meelitas baltisakslasi siia mõisaid rajama juba enne Jüriöö mässu, ent tormilisemad ehituskunsti imed sündisid 18. ja 19. sajandil. Näiteks pseudogooti eredamaid esindajaid Alu mõis ja Lohu mõis, kust on leitud Don Quijote ainelised pilttapeedid, nende alt maalikunstnik Welte seinamaalingute fragmente. Või klassitsistlik Hõreda mõis, mida on peetud oma stiili kauneimaks näiteks Eestis.

Raplamaal on olnud ligi sada mõisat, mille juures hulgaliselt abihooneid, kuna piirkond oli omal ajal mõisamajanduslikult heal järjel. Osa hoonetest on tänaseks lagunenud, ent teisal on mõisad saanud uued omanikud, kes neid taas üles ehitavad. Arhitektuurihuvilisel tasub mõisaid otsida eelkõige maakonna põhjaosast, endise Lõuna-Harjumaa alalt: Lohu, Pirgu, Seli, Purila, Maidla, Hõreda, Ingliste jne. Eestis olevad vanimad kunstiteosed, Pompeji linna väljakaevamistelt toodud bareljeefid on väljas aga Vigala aastasadu Uexküllide suguvõsa käes olnud mõisas.
Raplamaa on olnud üllatavalt rikas ka keskaegsete kabelite poolest, mis eelkõige on seotud kunagiste kloostrimõisatega. Samuti annavad maakonna maastikel tooni mõisapargid.

Raplamaa väärikamad ajaloopaigad leiavad tänapäeval rõhutamist. Rapla imposantses kahe torniga kirikus alustatakse iga aasta augustis kirikumuusikafestivali, mis nüüd on laienenud paljudesse  kirikutesse üle riigi.
Mahtra sõja paigas mängiti 1998 vabaõhuetendust “Mahtra sõda”, 2000. aastast etenduvad Keyserlingidele kuulunud Raikküla mõisahoone ees kohalikul ainesel tuginevad lood Keyserlingidest ja teistest omaaegsetest tähtsatest.
Teatrietendus on kuulsust toonud ka Alu lossile, mille lähistel kolm suve järjest oli võimalik jälgida  etendust “Rapla Brüsseliks”.
Kehtna valla Lelle mõisa pargis etendati Raplamaa aladel elanud legendaarse hobusevarga Jüri Rummi ainetel kirjutatud Rummu Jüri lugu.

Muinaseestlaste kants Varbola linnus on tänapäeval paljude ettevõtmiste korraldamise paik. Linnuses on esinenud näiteks end klaveripojaks nimetav Rein Rannap. Iga aasta augustis on seal rahvusvahelised puupäevad, mis lõpevad linnusel töötanud skulptorite ja asjaarmastajate valmistatud puuskulptuuride oksjoniga.
Pööripäeviti korraldab Varbola linnuse lähedal suvekodu pidav astroloog ja looduseusu esindaja Igor Mang seal tuleriitusi.