Fotogramm on olemuselt siluettfoto, mida pildistatakse ilma kaamerata. Objekt või subjekt asetseb valgustundliku paberi ees, järgneb säritus ja seejärel klassikaline keemiline protsess ehk ilmutamine ja kinnitamine. Selliseid pilte olen teinud 30 aastat tagasi ja nüüd, 2017 aasta suvel avastasin fotogrammide tegemise taas. Üks hea põhjus selleks oli sattumine Järvakandi Klaasimuuseumi hoidlasse. Kujutlus, mida teeb valgus läbides klaasist tindipotte, keemialabori kolvikesi ja silindreid, sai vahva kinnituse, kui klaasi läbiv valgus puudutas mu silmade kepikesi ja kolvikesi. Selline valgusemäng tuli kiiremas korras fotopaberile jäädvustada, et süda rahu saaks. Klaas, tardunud aine, on mänguline, kuid inimene mängulisem veel. Et aga inimene fotogrammile saada, peab ta tarduma, võiks isegi öelda – klaasistuma. Kompositsioonid museaalidest pakkusid piisavalt mänguruumi. Siiski pidasin mitmel juhul vajalikuks teha lisandusi taimedega ja mänguasjakestega, tuues elu letaalsesse keskkonda (riimub filmidega Öö muuseumis ja Mänguasja lugu). Seda kõike mitte pelgalt nalja pärast, pigem pisukese iroonilise peegeldusena inimeseksolemisest. Seeria LABORIELU kirjeldab inimese ponnistusi sekkuda Looja loomesse (geenimanipulatsioonid, inim- ja loomkatsed), SAFARI viitab poliitikute omavahelistele lahingutandritele, EEDEN, EKSIIL kirjeldavad vanatestamentlikku lugu pattulangemisest.
Sellest iidsest loost on näitusel ka kaasaegsed versioonid e-eeden, e-eksiil.

Näitus jääb avatuks 02. -25. 02. 2018 T – P 15.00 – 18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses